Luke 22

1Aga hapnemata leibade päev, mida kutsutakse paasapühaks, oli ligidal. 2Ja ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Teda surmata; sest nad kartsid rahvast. 3Aga saatan oli läinud Juudase sisse, keda liignimega hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne arvust. 4Ja ta läks ära ja rääkis ülempreestrite ja sõjapealikutega, kuidas ta võiks Tema ära anda nende kätte. 5Ja nad said rõõmsaks ja leppisid kokku, et nad annavad temale raha. 6Tema nõustus sellega ja otsis parajat juhust Tema äraandmiseks neile ilma rahva teadmata. 7Nii jõudis kätte hapnemata leibade päev, mil paasatall pidi tapetama. 8Ja Ta läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: "Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime." 9Aga nad küsisid Temalt: "Kus Sa tahad, et me selle valmistame?" 10Tema vastas neile: "Vaata, kui te linna sisse lähete, siis tuleb teile vastu inimene, kes kannab veekruusi; minge Tema järele sinna majasse, kuhu Ta sisse läheb, 11ja ütelge selle maja isandale: Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus Ma võiksin süüa paasatalle Oma jüngritega? 12Siis ta näitab teile suure ülemise toa; seal valmistage." 13Ent kui nad ära läksid, leidsid nad nõnda, nagu Ta neile oli ütelnud. Ja nad valmistasid paasatalle. 14Ja kui tund kätte jõudis, istus Ta maha ja Apostlid ühes Temaga. 15Ja Ta ütles neile: "Ma olen südamest igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui Ma kannatan. 16Sest Ma ütlen teile, et Ma ei söö enam sellest, kuni kõik on täide läinud Jumala Riigis!" 17Ja Ta võttis karika, tänas ning ütles: "Võtke see ja jagage eneste vahel. 18Sest Ma ütlen teile, et Mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala Riik!" 19Ja Ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile ning ütles: "See on Minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke Minu mälestuseks!" 20Samuti ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: "See karikas on Uus Leping Minu veres, mis teie eest valatakse. 21vaata, Mu äraandja käsi on Minuga lauas! 22Ja Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu see on määratud; ometi häda sellele inimesele, kes Ta ära annab!" 23Ja nemad hakkasid küsima üksteiselt, kes see küll peaks nende seast olema, kes seda teeb. 24Aga nende seas tõusis vaidlus ka selle kohta, keda neist tuleks arvata suuremaks. 25Siis Tema ütles neile: "Rahvaste kuningad valitsevad isandaina nende üle ja nende võimumehi hüütakse armulisiks isandaiks. 26Kuid teie ärge olge nõnda, vaid suurem teie seast olgu nagu noorem, ja ülem nõnda nagu see, kes teenib. 27Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent Mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib. 28Aga teie olete need, kes Minu juure on jäänud Mu kiusatustes; 29ja Mina sean teile Riigi, nõnda nagu Minu Isa selle Mulle on seadnud, 30et te sööksite ja jooksite Minu lauas Minu Riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle!" 31"Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! 32Aga Mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!" 33Aga tema ütles Talle: "Issand, ma olen valmis Sinuga minema niihästi vangi kui surma!" 34Kuid Ta ütles: "Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa Mind tunned!" 35Ja Ta ütles neile: "Kui Ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu?" Nemad vastasid: "Ei midagi!" 36Siis ta ütles neile: "Aga nüüd, kellel on kukkur, see võtku ta kaasa, nõndasamuti ka paun; ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk! 37Sest Ma ütlen teile, et Minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: "Ja Teda arvati üleastujate hulka!" Sest mis Minusse puutub, jõuab lõpule!" 38Aga nemad ütlesid: "Issand, ennäe, siin on kaks mõõka!" Tema ütles neile: "Sellest jätkub!" 39Ja Ta läks välja ja tuli Oma viisi järele Õlimäele. Ent ka Tema jüngrid järgisid Teda. 40Ja kui ta jõudis kohale, ütles Ta neile: "Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!" 41Ta ise läks neist eemale, niikaugele kui kiviga jõuab visata, heitis põlvili maha ja palvetas, 42üteldes: "Isa, kui Sa tahad, siis võta see karikas Minult ära; ometi ärgu sündigu Minu, vaid Sinu tahtmine!" 43Siis ilmus Temale Ingel taevast ja kinnitas Teda. 44Ja heideldes raskesti, palvetas Ta veel pinevamalt; ja Tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale. 45Ja Ta tõusis üles palvetamast ning tuli Oma jüngrite juure ja leidis nad magamast kurbuse pärast. 46Ja Ta ütles neile: "Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!" 47Kui Tema alles rääkis, vaata, siis tuli rahvast ja see, keda hüüti Juudaseks, üks neist kaheteistkümnest, käis nende ees ja tuli Jeesuse ligi teda suudlema. 48Aga Jeesus ütles temale: "Juudas, annad sa Inimese Poja suudlusega ära?" 49Kui nüüd kaaslased seda nägid, mis oli tulemas, ütlesid nad: "Issand, kas me peame mõõgaga sekka lööma?" 50Ja üks neist lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära. 51Aga Jeesus kostis ning ütles: "Jätke sellega!" Ja Ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks. 52Siis Jeesus ütles ülempreestritele ja pühakoja pealikuile ja vanemaile, kes Tema vastu olid tulnud: "Te olete tulnud välja otsegu röövli vastu mõõkade ja nuiadega! 53Kui Ma iga päev teie juures olin pühakojas, ei ole te pistnud käsi Mu külge. Ent see on teie tund ja pimeduse võimus!" 54Aga nad võtsid Ta kinni ja viisid ning tõid Tema ülempreestri kotta. Aga Peetrus järgis Teda kaugelt. 55Ja kui nad keset õue süütasid tule ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende keskele. 56Siis nägi üks ümmardaja teda tule ääres istuvat ning jäi temale otsa vaatama ja ütles: "Ka seesinane oli ühes Temaga!" 57Aga tema salgas ning ütles: "Naine, mina Teda ei tunne!" 58Üürikese aja pärast nägi teda teine, keegi mees, ning ütles: "Sinagi oled nende seast!" Kuid Peetrus ütles: "Inimene, mina ei ole mitte!" 59Ja umbes tund aega hiljemini kinnitas seda keegi teine ning ütles: "Tõepoolest, seesinane oli Temaga, sest tema on ju galilealane!" 60Aga Peetrus ütles: "Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid!" Ja sedamaid laulis kukk! 61Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda sõna, kuidas Ta temale oli ütelnud: "Enne kui kukk täna laulab, salgad sa Mind kolm korda!" 62Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti. 63Aga mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, naersid ja peksid Teda, 64ja nad katsid Ta silmad kinni ja küsisid Temalt ning ütlesid: "Mõista kui prohvet, kes see on, kes Sind lõi!" 65Ja palju muid pilkesõnu nad rääkisid Tema vastu. 66Ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid Ta üles oma Suurkohtu ette 67ning ütlesid: "Kui Sina oled Kristus, siis ütle meile!" Tema vastas neile: "Kui Ma teile ütlen, ei usu te ju mitte, 68ja kui Ma küsin, ei vasta te mitte! 69Ent nüüdsest peale hakkab Inimese Poeg istuma Jumala väe paremal poolel!" 70Aga nad kõik ütlesid: "Kas siis Sina oled Jumala Poeg?" Tema ütles neile: "Jah, Ma olen!" 71Siis nad ütlesid: "Mis tunnistust me veel vajame? Oleme ju ise seda kuulnud Tema suust!"
Copyright information for Est